kiri Orkutilt

Tere jälle.

See olen mina, Orkut.

Olen mõnda aega vait olnud, aga mul on vaja sinuga rääkida. See, mille kallal olen kogu elu töötanud, on muutunud kiireloomulikumaks, kui oleksin iial osanud arvata. Üle kahe aastakümne tagasi lõin mõned esimestest sotsiaalvõrgustikest. Olen koos sinuga pealt vaadanud, kuidas sotsiaalmeedia on rööpast välja läinud.

Kas mäletad aega, mil internet oli inimlik? Mil sõnum võõralt inimeselt teisel mandril tundus nagu võlu? Keegi teine oli sirutanud käe üle maailma, et jagada väikest killukest iseendast. Võib-olla kestis see side vaid hetke, aga see oli põnev, sest see oli päris.

Mis juhtus? Kakskümmend aastat sinu tähelepanu jaoks optimeerimist. Vood, mis on ehitatud kaasatuse, mitte sideme ümber. Terve põlvkond lapsi anti algoritmide kätte, mis tegid nad sõltlasteks, lõhestasid nad ja müüsid nad reklaamijatele. Pole ime, et nad kasvasid üles üksildaste ja ärevatena.

Ma armastan seda valdkonda endiselt, kuid mind teeb meeleheitele see, milleks ta on saanud. Loosung oli: liigu kiiresti ja lõhu asju. Nojah, asjad ongi katki. Ja nüüd on masinad kohal. Tehisintellekt on erakordne tehnoloogia, kuid see lahustab ainsat eeldust, mis tegi sotsiaalvõrgustikud eriliseks ja ehitamist väärt: et teisel pool oli inimene.

Kui inimesed räägivad mulle, mida nad orkut.com-ist kõige rohkem igatsevad, nimetavad nad alati kogukondi. Inimesed, kes parandasid sama mootorratast. Inimesed, kes sõitsid sama bussiliiniga. Inimesed, kes vihkasid esmaspäevi. Voos oled sa publik, kogukonnas oled sa liige. See oligi kogu mõte.

Sa oled näinud, mida tehisintellekt sotsiaalmeediaga teeb: botid, tehisintellekti rämpssisu, süvavõltsingud, kontrolli alt väljunud agendid, sünteetiline sisu. Kas tead, mida tehisintellekt luua ei suuda?

Rõõm. Lootus. Tänulikkus. Imestus. Lõbu. Inspiratsioon. Armastus. See on see, mis teeb elu elamisväärseks. Tulin siia maailma üksi ja ilma millegita, ja kuidagi on mul nüüd nii palju. Iga killuke sellest on tulnud armastusest. Nii et leia see. Kingi see edasi. Hoia seda lähedal. Lase sel kasvada. Elu läheb kiiresti mööda ja masinad ei anna sulle seda juurde.

Ma näen internetile teistsugust tulevikku — sellist, mis põhineb päris inimestel ja kus iga sõnumi taga on inimene. Tulevikku, mis ei keerle algoritmide, silmapaaride ja lehel veedetud aja optimeerimise ümber. Järgmine põlvkond väärib paremat maailma — sellist, kus nende kogukonnad hindavad lahkust, uudishimu, sõprust, usaldust ja sidet.

Ma tahan elada selles maailmas. Ma tean, et sina samuti.

Ma tean, kuidas sinna jõuda: ehitame uuesti üles interneti, mida me algul armastasime. Selle, kus on ehedad inimesed, päris side ja tõeline kuuluvustunne. Aga ma ei saa seda ehitada ilma sinuta.

Palun sul liikumisega ühineda. Mine orkut.com-i ja lisa oma nimi. Siis mõtle ühele inimesele, keda tahaksid seal enda kõrval näha, ja saada talle oma toetajakaart. Kirjuta talle, miks sa tema peale mõtlesid. Tuleta talle meelde, miks ta sulle korda läheb.

Algoritm ei suuda teha elu elamisväärseks. Aga sõber suudab. Kogukond suudab. Nii et lõpetame tähelepanu optimeerimise ja hakkame optimeerima üksteise jaoks. Ja teeme seda nii, nagu kõik hea minu elus on juhtunud: armastusega ja koos.

Teeme interneti taas inimlikuks — koos!